Alustasime kodudeed - Makedoonias

Hei hei! Saranda ja Albaania jäid meist täna seljataha. Kuigi Saranda linn oli saanud üpris koduseks, siis lahkumine pisaraid kaasa ei toonud ja oleme rõõmsad et liigume juba kodu poole.

Eks me hakkame kindlasti igatsema sooja ja sinist vahemerd ja sõbralikke inimesi ja byrekki ja värskeid mereande... Aga suures plaanis jõudis see linn meie jaoks ammenduda.

Täna oli meil pikk sõit Makedooniasse Ohridisse, sõitsime kokku 6 tundi, aga see aeg läks kiirelt ja kõik toimis nagu kellavärk. Lapsed olid rõõmsad ja magasid hästi ja lõunasöögiks saime superhead pastat ja kohvi ja kohale jõudes käisime koos lastega veel spaas ja restoranis ja.... Täna kohe oli selline tore päev :)

Makedoonia kohta ei tea me tegelikult mitte midagi, eeldasime lihtsalt, et see on ilmselt veelgi vähem arenenum, kui Albaania. Me pole tänaseks tegelikult ka suurt midagi näinud ega aru saanud ja ega ei saa ka, sest homme jõuame juba Serbiasse. Esmasel vaatlusel, aga tundub siin olevat asi veidi korrektsem. Liikluses kehtivad taas märgid ja linnad paistsid olevat avaramad ja oma hotellis saime üle kolme kuu teenindajaga vestelda rohkem kui paar päheõpitud sõna. Veini toodi maitsta ja toidud toodi samal ajal ja käidi küsimas, kuidas maitseb. Kuidagi väga teistmoodi ja hea kogemus. Võib-olla lihtsalt sattusime eriti toredasse hotelli :)

Igal juhul reis algas hästi ja edaspidi tuleb kindlasti oluliselt närvilisemaid päevi ette, nii et seda kosutust oli meile väga vaja. See 5 minutit, mis ma täna üksinda saunalaval istusin, oli lihtsalt Heaven... Olen juba 4 kuud sauna igatsenud.

Homme ootab meid ees selline sõit, ilusat päeva meile :)

Muljeid veel

Lõpuks ometi saime pildi sellest vahvast käru-motikast. Neid vurab siin palju ringi, eriti linnast natuke väljas asuvatel teedel. Tegemist siis motikaga, millelt esiratas ja lenks eemaldatud ja selle asemel suur käru. Enamasti on käru kas kaupa või inimesi täis ja nii nad rõõmsalt vuravad :)

Eks need masinad nõuavad vahepeal ikka putitamist ka...

Kui mulle hakkas novembri lõpus tunduma, et siin riigis ei ole jõuludest mingit juttu, sest kusagil ei olnud ühtegi jõulukaunistust ega kuuske, siis nüüd on olukord muutunud. Justkui üleöö on iga juuksuri ja kohviku akendele vilkuvad tulukesed tekkinud ja keset linna ehitakse ka juba mõned päevad kuuske. Poodides on jõulunänn ja no põhimõtteliselt sama värk mis kõikjal mujalgi.

Jõulutunnet enda sees tekkimast pärsib muidugi jätkuv suvine ilm. Päike paistab ja sooja on umbes 15-17 kraadi, aga keset päeva lauspäikese käes on tunne, nagu soojal suvepäeval. Ja tuult siin ka üldse ei ole, koguaeg on meri sile nagu peegel, kõva tuul on olnud paar korda koos äikesevihmadega, aga igapäevaselt on siin merekaldal täielik tuulevaikus, mõnus.... Ja apelsinipuud on nii tihedalt vilju täis, et lausa kollased. Ja tsitruselisi on siin mõnus osta, sest need on kõik nagu meil Eestis koduaia õunad, ilma kaitsva läikiva vahakihita, mõnusalt matid :) Norale kingiti eile ühes meie lemmikrestoranis sidrun, mis on peaaegu sama suur, kui ta pea!

 
Päikeseloojangute värvidemäng

Apelsinid

Iga päev on mereääres kalurid, nagu mingid suured staarid. Rahvas seisab kai peal ja jälgib nende saaki ja kuidas nad kala puhastavad ja seal nad siis vestlevad ja kauplevad.

Detsembri kuus saab veel murul pikutada.

Saime jälle mingit rupskijama :)

Viimased päevad kulgevad meil rahulikult, täna vist peaks juba asju proovima kokku pakkida. Auto on pikaks reisiks ette valmistatud ja ilusti seest ja väljast puhas. Gundo jalgratas on leidnud uue ja loodetavasti tänuliku omaniku. Meie lapsekäru otsib veel omanikku, aga ehk leiame homme ka sellele soovija. ja juba neljapäeva hommikul on START! Ootame põnevusega nii reisi ennast kui ka kojujõudmist!