10 päeva veel Sarandas

Varsti ootab meid seiklusterohke kojusõit, aega oleme selleks tripiks varunud nii umbes 12 päeva ( Tartust Sarandasse tulime 9 päevaga ). Pikemalt võtame aega selleks et tagasiteed ka nautida saaks ja mõnes kohas oleme ehk ühe öö asemel ka kaks. Üks asi millest me siin olles puudust tunneme on üks Eesti mõistes korralik spaa keskus ja tagasiteel on hotelle broneerides sauna ja basseini olemasolu ühed tähtsamaid kriteeriume :) Lapsed on meil ka vees väga õnnelikud, nii et miks mitte.

Esimesed nädalad siia jõudes oli meil kõigest vasikavaimustus ja tahtsime ikka kindlasti iga päev kusagil uues restoranis söömas käia, et kõik kohad ära proovida. Nüüd on taas selline tunne, et kohe kohe lahkume ja tahaks ikka kõike veel proovida :) Uusi kohti leiame ikka endiselt ja lisaks tahavad ka heades ja äraproovitud kohtades paljud road veel degusteerimist.


Veel on meie igapäevaste meeldivate harjumuste sekka sujuvalt liitunud ka ennelõunased kohvitamised kohvikus. Kohvikuid ( ja väikeseid poode ja igasugu muid ühemehe ärisid ) on siin igal nurgal, kohv on odav ja hea ja enamsti pakutakse tavalisele türgi kohvile ja espressole lisaks ka frappet ja cappuccinot ja šokolaadiseid kokteile. Isegi Nora on juba ära harjunud ja nõuab kohvikusse jõudes kakaod või milkshake´i. Eestis on vist üpris keeruline harjuda, et latte maksab 2,5 eurot või rohkemgi, siin jääb hind 1 euro kanti.

Ilmad on viimastel päevadel olnud tormised. Äike on nii tugev et aknaklaasid värisevad ja vihma sajab nii tihedalt et rõdupiirdest kaugemale ei näe. Need paar eriti vihmast päeva tõmbasid ka meie korteri sisekliima nii niiskeks, et aknaklaasid olid seestpoolt koguaeg märjad. Meil on siin korteris tegelikult 3 konditsioneeri ja neil kõigil on ka soojafunktsioon, aga niiskus ei kao ikka kuhugi. Täna õnneks paistab päeval taas päike ja õhk saab kohe mõnusam. Jumal tänatud et ei pea siin päriselt elama, kuigi jahe on siin vaid lühikest aega aastas, oleme me siiski oma mõnusa vannitoa põrandakütte ja soojustatud elamistega ikka väga ära harjunud.

Eile oli Albaania iseseisvuspäev, lootsime linnast eest leida mingeid vastavaid üritusi ja lippudega inimesi ja restoranides spetsmenüüsid ja erilist pidupäeva tunnet, aga mida ei olnud, oli kõik see eelnev. Täiesti tavaline laupäev, isegi ühtegi lippu ei ole väljas ja me pole veel ühtegi ilutulestiku raketti linna kohal märganud.... Ei teagi, ju nad siis eriliselt ei tähista....

Autole saime käte ja jalgadega seletades ( Gundo teab paremini kuidas ta täpsemalt seal suhtles ) lõpuks mingisugused M+S märgistusega rehvid alla. Gundo küll ütleb et need näevad väga suverehvide moodi välja, aga vähemalt on täitsa uued ja kui märgistus peal ju siis ikka lamellidega tegu on.  Eestis ootavad meid korralikud talverehvid, nii et loodame et me siis kusagil tagasiteel lume kätte ei jää. Meil oli küll algselt plaan, spontaansed nagu me oleme, et kui teeolud kehvaks lähevad, keerame esimesse rehvivahetuspunkti sisse ja laseme talvekad alla kruvida. Meie heale plaanile, aga tõmbas vee peale Serbias kohustuslikud olevad talverehvid ja ei hakka riskima sellega, et meid riiki ei lubata.

Mis siis veel....Ilmad lähevad taas päikseliseks tagasi ja viimased nädalad püüame endasse veel maksimum koguse D-vitamini saada. Minu hammaste ravimise ( või õigemini esteetika ) protsess ei ole veel lõpule jõudnud. Nagu ikka, alguses tundus, et aega on ju nii palju, aga alles nüüd on portselan laminaadid valmimisel ja järgmisel nädalal loodan neid juba oma hammastel tunda. Siis kirjutan ka hambaravi protsessist ja hindadest siin Albaanias pikemalt. Kudunud olen ka ikka omajagu, nii tellimusi kui ka oma lastele ja Gundo suure kampsuni loodan ka enne tagasiteele asumist valmis saada, siis on hea soe :)

Otsustasin, et Norakesel võiks ikka sel aastal juba jõuluajast veidi rohkem rõõmu olla ja tegin talle 24 pisikingitusest koosneva jõulukalendri. Siis meil autos vahva iga päev uue asjaga jutustada ja
mängida :)

Mila on meil juba poole aastane ja ei püsi enam eriti paigal, vaid teeb kõhuli väga aktiivseid tiire ja kui varem saime restorani minnes Mila kenasti kõrvallaua peale panna ja talle siis nägusid teha, siis nüüd soovib ta alates laudlinast kõik asjad ära süüa ja selili laelampe ta enam miskipärast vaadata ei viitsi :D

Tagasisõit algab 10. detsembril, seekord läbime järgnevad riigid - Makedoonia, Serbia, Ungari, Slovakkia, Tšehhi, Poola, Leedu, Läti, Eesti. Loodame et kõik piiriületused lähevad sujuvalt ja et keeruline olukord Euroopas meie teekonda väga ei mõjuta.

Nautige sügist ja varsti oleme juba kodus!