Tuesday, November 3, 2015

Kuidas me koos perega rupskirulli sõime

Täna hommikul linna jalutades leidsime majade vahelt ühe tillukese söögikoha, mille ees peremees mingit ahvatlevat liharulli lõkkel keeras. Uurisime millega tegu ja loomahäälte matkimist abiks võttes saime teada et tegemist lambalihaga. Kui ka sõrmed seletamisel appi võtsime, selgus et valmis on see pala kahe tunni pärast.
Kaks tundi hiljem olime kogu perega uuesti platsis ja võtsime laua taga istet. Peremees võttis meilt 5 eurot raha ja lubas selle eest terve kilo liha peagi lauale kanda, ooo jeeee, ootusärevus kasvas. Liha nägi lauale jõudes tõesti ahvatlev välja, pealt mõnusalt krõbe ja seest mahlane. Asusime siis maitsma ja selgus et tegemist on pesuehtsa rupskirulliga :) Nimelt oli rulli keeratud ja soolikatega tihedalt kinni seotud kõik lamba sees olevad sise ja muud elundid. Maks oli väga hea, aga kõik muu mitte nii väga.... Igatahes pakkisime pool saagist salaja laua all kilekotti ja ülejäänud poolest umbes pool suutsime ka ära süüa. Põnev lugu igal juhul ja koht oli ka autentne. Kohalikud mehed jõid rulli kõrvale loomulikult rakit, mida peremees aegajalt nende teeklaasidesse otse pudelist käis juurde valamas, seda siis teisipäeval umbes 12 paiku päeval :)
Ootusärevalt kaetud laua taga.

Krõbe rull saabub.

Mila otsustab siiski taas piimakokteili kasuks.

mmmmm....

Selline vahva baar.

Ilmselt meid ikka vaadati natuke kui tulnukaid, kes ronisid lastega baari ja segasid kohalike rahulikku raki joomist

Mõnus oaas majade vahel

Rull on päris suur

Näeb ju ahvatlev välja?

Teistel päevadel oleme seal samas sütel tervet lammast küpsemas näinud.

No comments:

Post a Comment