Horvaatia

Istun meie apartmendi rõdul ja kirjutan. Kell on pool kümme õhtul ja ikka veel on veidi palav. Täna jõudsime lõpuks kauaoodatud randa ja Nora sai vees solberdada ja kividega mängida. Viis päeva autosõitu said seega täiega tasutud :)

Horvaatia on tõesti kihvt maa, loodus on ilus ja rannaäärt on pikalt. On mäed ja ilus sinine meri, on hea söök ja on suurepärased teed.

Nora sõnavaras on päris mitmeid uusi sõnu ja üks neist on kindlasti tunnel. Tunneleid läbisime ikka mitukümmend tänase päeva jooksul, pikimad lausa 6km. Teed on muidugi tasulised, täna maksime näiteks 26 eurot vaid teemaksudeks, aga seeeest saab liikuda kiirelt ja sujuvalt. 500 km päevas on täitsa ok.

Esimese Horvaatia päeva veetsime maal, mõnusalt sõbralike omanikega kodumajutuses. Vastasmajas olid kanad ja autosid eriti liikumas ei näinud, olid vaid naljakad väikesed traktorid, mida juhtisid põhiliselt teismelised peretütred :). Päev oli väga soe, kuid sisemaal läks õhtul siiski jahedaks.
Lõunasöögil sai ka veidi nalja ( peamiselt minu kulul ), kui tellisin eelroaks paneeritud mozzarellat ja põhiroaks lasagne. Ütleme nii et kui starter lauda jõudis, oleks võinud teised tellimused kohe tühistada, sest tegemist oli kahe hiiglasliku juustukamakaga, mida saatis torn friikaid. No ja muidugi saabus peale seda lauda lasagne umbes sama suures ahjuvormis, kui ma kodus tervele perele kaheks päevaks valmistan :) Vähemalt oli väga maitsev.

Autosõidud sujuvad meil uskumatult kenasti. Mila magab ja pause teemegi tema järgi. Kui beebi ärkab siis peatume ja hakkame uuesti sõitma kui taas uneaeg saabub. Nora on ka iga päev autos maganud, tema jaoks on küll uinumine veidi komplitseeritud, täna näiteks nuttis ta et soovib pead pesta, sest juuksed on mustad, no ja veel mõned täitsa lambist soovid.... Aga uinub iga päevaga kiiremini ja minu kartus et reisil on laps nädal aega ilma lõunauneta ei ole paika pidanud õnneks :)
Ööuned on samuti rahulikud, täna näiteks magab Nora suures voodis ja me ei hakanudki reisivoodit kokku panema. Kuulame teda ja selle järgi otsustame kas on reisivoodit vaja, mõnel õhtul soovib ta suurde voodisse jääda tuttu. Ja üldjuhul ütleb ta õhtuti et on väsinud ja jääb ilma mingi kisata kenasti magama.

Lõunamaades on lastega üleüldse väga hea reisida, sest inimestele väga meeldivad väikesed lapsed. Täna jäi mitu inimest tänaval seisma, kui neist käterätti mähitud Milaga möödusin. Nad imetlesid beebit ja rääkisid temaga pudikeeles ja loomulikult saadab kõiki meie käike rohkelt naeratusi :)

Lõppu veel mõned pildid ka, mis tõestavad et oleme tõesti vee äärde jõudnud.

Jõudsime üle piiri ja suundusime kohe lõunale. Pildil on veel hetk enne kui hiigelroad lauda jõudsid ja muidugi unustasime pilti teha. Pildil nõudis Nora väikese õe eeskujul laua peale kõhuli panemist :)

 Vesi on imeilus, nagu vahemeres ikka.

 Rannas on hea jäätis süüa, sest pärast saab vees pesta. Kui muidu Norale eriti ei meeldi kui käed mustaks saavad või kuhugi mõni puru kukub, siis jäätist süües oli tal üpriski suva et ta üleni roosa ja kleepuv oli :)

 Nora sõi suure isuga musselseid :) Nõudis muudkui juurde.

Vaade korteri rõdult on juba olemas.

Nüüd hakkab juba vaikselt ka ootusärevus peale tulema, et mis meid Sarandas ees ootab. Alates homsest hakkame ka edasi liikuma vaikselt, kiirteed on lõppenud. Homme ootab meid Montenegro riviera ja siis juba Albaania...