Reedene õhtusöök

Oleme nüüd juba päris mitmedki maitsvad õhtu ja lõunasöögid siin valmistanud. Mulle meeldib väga, et siin on levinud pigem lamba ja veiseliha ja siga väga vähe ( moslemimaa siiski ). Liha ostmiseks on eraldi väikesed lihapoed, kus müüjatega suhtlemine käib nii et näitad lihatüki peale ja siis müüja teeb kas muuuu või määää :)
Lisaks lihapoodidele on ka värske kala poed. Kala müüakse muidugi ka otse tänaval ja sadamas paatidest. Eile näiteks ostsime kilo värskeid krevette otse merest ja see maksis suts alla nelja euro. Nüüd ongi suur huvi siin erinevaid mereande kodus valmistada ja otsime internetist põnevaid retsepte.

 Kalamüük sadamas

Kohalik turg. 

Mulle muidu väga meeldib turul käia, aga siin ostan nüüd mõnda aega puu- ja juurvilju pigem minimarketitest. Miks? Tormasin suure õhinaga turule, aga seal ei ole ühelgi asjal hindu ja müüjad on üpris pealetükkivad. Mul tekkis mitmeski kohas tunne et mulle lihtsalt tehti tünga ja kuna ma ei ole kohalike hindadega veel eriti kursis, siis ei osanud vaielda ka, kuidagi ebameeldiv oli. Aga varsti on mul hinnatase teada ja siis saan taas turult meie perele toidukraami tuua.

Oma lemmikuid, viigimarju, varusin kohe koju nii kuivatatuid, kui moosina mmmmm.....

Jagan teile nüüd pilte meie eriti maitsvast reede õhtusest toidust. Gundo valmistas meie perele imemaitsva krevetikarri. Retsepti inspiratsioon tuli siit .

Meil on siin muidu viimased kaks päeva vihma sadanud ja rannaskäimise asemel olemegi hoopis erinevaid toidupoode läbi käinud. Kummaline on näiteks see, et jäätist müüakse ainult mõnes üksikus poes terve linna peale. Tänavatoidu ehk byreki maitsesime ka ära ja see on tõesti maitsev filotaignast saiatoode, kus sees on liha, juust või spinat. Maksab üks suur pirukas 0,3 kuni 0,8 eurot. Kebabi pita saia sees sõime ka, see on ka täitsa meeldiv kõhutäide natuke üle ühe euro eest. Ja siin linnas on päris mitmeid ilusaid kondiitripoode, kolm esimest kooki, mida maitsnud oleme on kõik osutunud väga maitsvateks ja hinnad taaskord palju odavamad, kui Eestis.

Üleüldse on siin odavad need teenused, mis hõlmavad inimtööjõudu. Meie mazda vajas hädasti pesu, kuna oli peale pikka reisi suht must. Tuli otsida pesula. Kogu suhtlus pesula töötajatega ja ka mujal käib vaid näppude peal rahatähe numbrit näidates, inglise keelt räägitakse vähe. Pesu hinnaks näidati rahatähele, mille väärtus vastab umbes neljale eurole, selle raha eest puhastati ära nii sisemus kui välimus ja auto on ikka tõesti puhas, super! Autopesukohad on siin muidu päris naljakad, need on   tavaliselt pooleli jäänud majade sõrestike vahel ja sisaldavad endas vaid paari laisalt istuvat albaanlast, mõnel juhul on näha ka vee voolik või tolmuimeja.

Alates tänasest õhtust ootame taas päikest!