Meie argipäev

Oleme nüüd juba peaaegu nädal aega paiksed olnud ja meie ellu hakkab taas tulema mingi rütm ja korrapära. Kogu autoreisi vältel oli iga päev uus ja ainukesed asjad mis meie päevi natukenegi raamisid olid Nora uneajad. Kell üks voodisse ( või siis autosse ) ja kell kaheksa ööunne.

Hommikud algavad meil vara, lapsed ärkavad üldjuhul umbes kell 6.30, mõnikord natuke varem ja harva ka veidi hiljem. Siis toimetame kodus veidi ja umbes kella üheksast võib meid juba rannast leida. Jube kihvt on hommikul randa minna, oleme seal alati esimesed, päike veel ei kõrveta liialt ja ruumi on palju :) Rannas käime autoga, sest kõige ilusamad rannad on meie korterist umbes 15km kaugusel Ksamilis. Oleme nüüd vist selle kõige ilusama koha ka üles leidnud ja naudime lumivalget liiva ja helerohelist merd. Rannaääres on järjest restoranid, kus toidud mõistlike hindadega ja tihti jääme randa ka lõunasöögiks. Täna näiteks sõime lihtsaid toitusid ( roheline salat, küpsetatud juust, üks kalasupp ja üks tomatine pastaroog, üks vesi ja kas õlut ). Kokku läks see maksma 12 eurot. Mereannid ja kala on natuke kallimad, aga ka mitte eriti.

Ja kahe lapsega on täitsa võimalik rannas käia, saab ise ka ikka ujuda ja päikese käes lesida. Mila osa ajast magab ja Norale meeldib mööda vett joosta. Kahjuks Nora ei ole eriline iseseisev mängija ja ta ikka ripub meil pidevalt jala küljes, aga kui temaga mööda randa ringi jalutada või liivale joonistada, siis kaob aeg märkamatult ja heas tujus.

Peale lõunat sõidame koju ja peame siestat. Või no lapsed kindlasti peavad ja meie niipalju kui see vähegi võimalik on. Tihti kipub ikka nii olema, et kui üks laps ärkab, siis teine jääb magama ja vastupidi. Päris lastevaba rahulik aeg algab alles pärast ööunne jäämist.

Peale Nora ärkamist käime veel linnas jalutamas. Oleme siit ka mõned mänguväljakud leidnud ja isegi ühe pargi ja rannapromenaad on muidugi jalutamiseks justnagu loodud. Koju kõndides lippame mõnest poest läbi, et süüa varuda ja siis juba ongi õhtusöögi aeg. Õhtune väljaskäimine sõltub sellest ka kas õhtusööki on vaja valmistada või soojendame lõunasööki või sööme hoopis linnas. Eile näiteks käisime jalutamas hoopis peale õhtusööki.

Lapsed lähevad umbes kella kaheksa paiku ööunne ja siis saame ise rahulikult muusikat kuulata, lugeda, kududa või niisama vedeleda ja vaadet nautida. Siin on ikka nii mõnus, iga päev on puhkus. Muidugi nii palju puhkus kui elu ühe kaheaastasega olla saab :D

Kristi palus pilti, siin see on :D

Mila naudib vahemerd.

Ja pärast suplust kosutav uni värskes õhus.

Nora on kiikede leidmise üle väga õnnelik.

Kogu perel on mänguväljakul tore, eriti kui see asub üpriski korras olevas pargis, kus on palju pinke ja suur purskkaev. Inventar on muidugi natuke väsinud ja tundub et keegi seal midagi ei hoolda.

Jalutades võib vabalt sattuda näiteks otse tänava ääres grillitavale lambale. Sel päeval oli ka Mila minisünnipäev ja lõunaks sõimegi just seda sama lammast. Nora lemmikud ongi siin siiani olnud teod ja lambaliha.