Meie uus kodu!

Peale suurt äikest on nüüd meil taas olemas nii elekter kui internet, nii et Albaania postitused saavad jätkuda :)

Oleme nüüd  end kenasti oma uues kodus sisse seadnud ja tunneme end väga hästi. Korter on küll veidi teine kui me ise arvasime, aga seeeest väga ilus ja kõik elamiseks vajalik on ka olemas ja päris heal tasemel. Lihtsalt puudu on vann ja lift, millega me olime arvestanud. Tegelikult meile tünga ei tehtud ja  natuke keelebarjääri ja natuke oma enda lolluse taha see teine korter ka jäi. Meili vestluses oli lihtsalt üks raskesti välja loetav lause, mis korduval uuesti lugemisel tõesti andis meile teada, et valisime just selle korteri, kus nüüd oleme J Õnneks tõesti on korter super, siis oleks küll jama kui peaksime nüüd mingis kuudis elama. Ükspäev suundume nüüd linna beebivanni ostma ja siis on vannimure ka murtud.

Meie kui sisemaal elavad inimesed naudime siit avanevat vaadet ikka täiega. Ilus on nii hommikune helesinises vines linn, koos hallika mere ja vaevu aimatava Korfu saarega. Keskpäevane päikesepaiste muudab värvid kirkaks ja toob saare näiliselt palju lähemale. Õhtul on huvitav jälgida mereäärsel promenaadil käivat melu ja säravaid linnatulesid. Elutoa seinas on meil niisiis imeilus ja muudkui muutuv  maal J

Linn ise on ka mõnekuiseks elamiseks täpselt paras. Kõik on olemas ja väga mõistlike hindadega.  Peame ka natuke oma harjumusi muutma, sest siin ei ole väga suuri supermarketeid ja toidu ostmiseks on turg, lihapoed, kalapoed ja väikesed minimarketid. See tegelikult tundub isegi põnev ja kindlasti annan teile varsti teada, mida siin toitudest eelistame. Siiani oleme kuidagi endiselt peaaegu koguaeg väljas söömas käinud ja juba on isu ise maitsvaid roogasid valmistama hakata.

Lastesse suhtutakse Albaanias väga hästi, ükskõik kuhu me oma kahe põngerjaga läheme oleme me saanud naeratuste ja heldimuse osaliseks. Inimesed tulevad reaalselt lapsi katsuma. See ei ole eriti harv juhus kui tänaval kõndides inimesed peatuvad ja Milal korraks varbaid või põski paitavad. Tihti on Mila mul kõhukotis ja tal on päikese kaitseks sirm peal, aga see lapsefänne ei pidurda, nad tõmbavad tal katte pealt ja piiluvad ikka, mis sest et laps magab. Ka Norat on ikka päris palju paitatud ja üks vanatädi ronis teda lausa kärru kallistama ja musitama. See võib kõlada ikka üpris agressiivsena, aga kuna kõik on nii toredad ja heatahtlikud, siis ausalt öeldes pole ma end väga häirituna tundnud.

Nora on oma toa kenasti omaks võtnud ja magab rahulikult täitsa tavalises voodis, nii et reisivoodi jääb edaspidi ilmselt rohkem Milale.