Sunday, September 13, 2015

Läti, Leedu, Poola

Öö enne reisi ei olnud mul endiselt mingit ärevust, magasin täpselt nii rahulikult, kui Mila lubas. Hommikul kui kõik oli valmis tekkis ikka paar tõsist stressi olukoda ka. Aru ma ei saa mismoodi Gundo Nora turvatooli autosse mängleva kergusega kinnitab, ma vandusin ja olin juba peaaegu valmis kogu reisi pooleli jätma, aga lõpuks läbi häda selle tooli siiski paika sain. Nojah eks ma lähenesin muidugi naiselikult valesti ja sain tooli kinnitatud vaid tänu naiselikult väikestele sõrmedele :)
Veidi hiljem kui plaanitud saime siiski sõitma hakata ja tänu Nora tõstmisele esiistmele oli sõita oluliselt kergem. Laps nägi ümbrust ja kahe sirutus ning söögipausiga jõudsime kenasti Gundo juurde. Riia Korteris oli ülisuur vann ja kogu õhtupoolik möödus vannis solberdades ja seda kõigil pereliikmetel, mõnus....
Järgmine hommik algas juba 6.15. Mis siis ikka, enne kaheksat olime juba stardivalmis ja suunaks Bialystok, kokku 518km. Sõita oli väga palju, aga otsustasime et paar esimest päeva sõidame rohkem, et hiljem rohkem ka ümbrust nautida. Kolm esimest tundi oli väga lihtne, siis tegime mõnusa lõuna ja edasi sõites jäi Nora peale tavalist tahan-ei taha-tahan jauramist siiski magama. Uni oli kuidagi rahutu ja peale ärkamist oli meie kullake väga pahas tujus. Tuju parandada ei aidanud ei pannkoogid ega miski muu, lõpus võtsime ka notsu Peppa multikad appi ja jõudsime siiski Poola koju. Noral tuju endiselt null :( Siis selgus ka põhjus, meie Norake oli palavikus. Andsime kohe rohtu ja suureks abiks oli ka emme issi süles olemine. Öö mööduski Noral vaheldumisi Gundo ja minu kaisus magades, hommikul oli temperatuur endiselt kõrgem, andsime taas rohtu ja lootsime parimat....
Kuna laps jäi haigeks siis me ei teinud järgmiseks päevaks mingeid ööbimisplaane ja otsustasime et sõidame nii palju kui võimalik ja peatume kusagil teeäärses hotellis kui vaja. Nora aga oli ootamatult väga heas tujus ja vaatas rõõmsalt autos oma kleepsuraamatuid, nii et jõudsime päris kaugele Bytomi, mis juba Tšehhi piiri ääres. Kas see oli reisipalavik?
Muidu on Poola äge, kõik on odav, teed on head ja inimesed räägivad inglise keelt.
Veel võib lisada et Leedus oli Nora rõõmuks tee ääres oluliselt rohkem lehmi kui Eestis ja Lätis. Poolas seevastu olid teeääred nii tihedalt reklaame täis, et seda kas mõni lehm ka kusagil rohtu nosis me lihtsalt ei näinud :)
 Issi sätib juukseklambrit. Seda et taoline toiming rahulikult mööduks juhtub umbes korra kolme päeva tagant.
 Kiigepaus Leedus.
 Mila puhkab.
Veel terve ja lõbus Nora.

No comments:

Post a Comment