Montenegro

Hommikul asusime teele endiselt väga soojast Horvaatia keskosast ja liikusime edasi järjest lõuna poole. Seda oli tunda nii kuumakraadidest kui järjest kaunimatest vaadetest rannikul. Põhimõtteliselt liikusime terve päeva keset postkaardilikke vaateid :)

Tänane päev aga oli vaatamata meid ümbritsevale kenadusele natuke põrgu moodi. Nora oli täna eriti halvas tujus ja seda terve päeva, nii et hommikust kuni magamaminekuni käis pidev tahan-ei taha-anna-ära anna- sülle-sülest maha võitlus. Kohutava kahese musternäide :) Ei tea kuidas ühe väikese ja armsa tüdruku sisse nii palju hullust ära mahub. Endal tal muidugi vahepeal oli tuju hea, lihtsalt ka neil hetkedel otsustas ta naerusuiselt kiljuda ja vaadata kas tema armsatel vanematel ehk kisa ajal juuksetoon hallimaks muutub. Kogu selle hulluse keskel suutsime me aga läbida kolm riiki, käia kaks korda restoranis söömas ja ka rannas. Saab küll, aga issil kulub õhtul rahunemiseks lihtsalt rohkem veini :) Loodame et homne päev tuleb parem ja saame rohkem ümbrust nautida.

Horvaatia oli kogu oma pika rannajoonega lõpuni välja super ilus ja korras. Kindlasti väärt puhkusesihtkoht. Vahepeal veetsime 10 minutit ka Bosnia ja Herzegoviinas, mis oli täpselt sama kaunis ja siis jätkus taas Horvaatia. Dubrovniku ümbrus oli ilusaid vaateid nautivaid turismibusse täis ja ma täitsa saan aru mida nad kõik pildistasid, sest olin isegi üks neist fotograafidest.

Montenegrosse jõudes oli esimest korda ka korralikum piirikontroll. Ja kohe peale piiri oli märgata kuidas teeääred on ligadi-logadi, siin ja seal on pooleliolevaid ehitisi, sillapiirded roostetavad jne. Esimest korda saime ka natuke teistsuguse korteri kui olime broneerinud. Selle eksituse korvas muidugi eriti meeldiv korteri omanik, kes eksitust heastades tõi meile nii viinamarju kui veini ja lastele beebivanni, kus Nora õhtul rõdul mõnuga mulistas.

Süüa oleme täna saanud väga hästi ja hinnad on ikka veidi odavamad kui Eestis. Lõunasöögi kohta otsides olime me ise muidugi nagu kaks lolli. Esimesest kohast lahkusimegi kuna kaardiga ei saanud maksta, järgmises kohas selgus samuti et kaardimakse ei ole neil levinud ja siis otsustas Gundo uurida, et ehk saab maksta eurodes. Selle peale vastati jaatavalt ja vaadati natuke imelikult, et millega te siis maksta tahate, meil ju ongi euro käibel. Nojah selle peale me ei tulnud, et eurotsooni mitte kuuluvas riigis võiks rahaks olla euro, aga just nii on.

Ja kellele väga meeldib Poola teeäärsete reklaamide küllus, siis soovitan külastada Montenegrot ja võin teile lubada, et siin saate veel suurema sildielamuse :D

Homme ootab meid juba Albaania, viimase öö veedame vahelduseks mõnusas hotellis ja reedel jõuame Sarandasse.

 Dubrovniku ümbrus Horvaatias.

Eemal paistab Dubrovnik ( Nora annetas oma kollase palli vetejumalale, et saaksime ikka palju rannamõnusid nautida ).

 Lõunasöök, kus sai maksta eurodes :) Tellisime veisesuppi ja veisepraadi ja kohalikku juustu ja pannkooke. Juurde maiustasime söögikoha seinalt nopitud viinamarjadega.

 Õhtusöögiks leidsime eriti armsa restorani, kust oli imeline vaade vahemeres olevale keskaegse linnusega saarele.

Restorani terrassi katus. Viinamarjad on siin nii magusad ja need on ka vaieldamatult Nora lemmikud.

 Supermaitsev õhtusöök - mereanni risoto, käsitsi valmistatud vorstid ja juurviljad. Ja muidugi natuke karjuvat Norat :) Õnneks me õhtustame varem kui teised inimesed ja seetõttu saame peaaegu alati nautida tühja restorani, nii ei pea väga põdema, kui lapsed vahepeal ka häält teevad :)

Lomulikult kui olen Milale teinud kahest toolist voodi, kus beebi mõnusalt siputada saab, tahab sama teha ka papagoist õde.

Homme tuleb ilmselt tore päev!