Meie elu Albaanias: Kontrastid

Albaania tundub olevat suurte kontrastide maa. Siin on palju väga ilusat ja rohkelt ka koledat ja mõtlemapanevat. Loodus on siin imeline. Kõrged mäed ja kristallselge vesi on väga kutsuvad. Saranda linna mereäärne promenaad on mõnus jalutamiseks ja siin on väga uhkeid majasid, kus on sees kindlasti väga ilusad korterid.

Siin linnas on umbes pool linna väga korralik ja meeldiv, aga sinna vahele jääb tõeline agul, kus igalpool vedeleb rämps, teed on auklikud, kõnniteed puuduvad ja mahajäetud autoromud on tänavatel. Lisaks on siin väga palju pooleli jäänud ja lagunenud hooneid, millel tihti okastraat ümber tõmmatud ja mis tunduvad muidu ka pigem ohtlikud. Kui vaadata näiteks kaugusesse mäe külgedele, siis on näha palju niiöelda majade skelette, neid on kindlasti rohkem kui valmis maju.

Ma ausalt öeldes ei kujuta ette, et ma päriselt ka siin elaksin, sest mingi hetk tuleks ju lapsed üksi õue lubada ja see tunduks siin tõesti ohtlik. Õnneks turistina ringi liikudes on siin olla pigem mõnus, inimesed on väga sõbralikud, ilm soe ja toidud maitsvad.

Kontrastsed on ka hinnad, mida siin erinevate asjade eest maksnud oleme. Näiteks eile ostsin ma viis granaatõuna ja maksin nende eest 80 eurosenti, samas kui päeval turult ostsin nelja euro eest kümme muna (ilmselt tehti mulle ikka täiega tünga).

Siis veel inimesed, kes on väga sõbralikud ja abivalmis, kuid samas on siin riigis väga palju korruptsiooni ja usun et päriselt usaldada ei oleks mul kedagi kerge.

Ühesõnaga on meile siin esimeste päevade jooksul silma jäänud palju erinevaid situatsioone ja oleme kogenud nii ja naapidiseid emotsioone. Ehk pikemal siinviibimisel hakkame juba asjadest rohkem aru saama ja kontrastid mahenevad veidi.

Prügi on siin maas ikka ohtralt. Õnneks on mereäär puhas ja meie tänav näeb ka täitsa kobe välja Aga kui linnast otse koju tulla ( kasutades läbi aguli kulgevat shortcuti ), siis on vaatepilt selline.