Blue eye

Oleme nüüd juba kaks nädalat paiksed olnud ja lisaks niisama rannas ja linnas hängimisele võtsime ette ka esimese vaatamisväärsuse külastuse.  Ühel hommikul, nagu meile tavaks üpriski vara, keerasime oma Mazda nina  Blue eye allika poole. Sõit Sarandast kestis umbes 30 min ja kohal me olimegi. Muidugi saime nautida seda looduse ime täielikus vaikuses ja vaid oma perega, keegi teine lihtsalt ei jõua hommikul natuke peale üheksat vaatamisväärsusi külastama :)

Oleme siin kristallselge mereveega juba harjunud, kuid sealne vee läbipaistvus hämmastas siiski. Wow, jõed ja järved ja isegi tee kõrval voolav väike oja on nagu väikesed basseinid, absoluutselt iga kivi ja taimetutt on vees näha, väga kihvt. Tegelikult oleks keset päeva seda allikaveega täidetud järve veelgi parem vaadata, sest kui päike otse vette paistab on põhi veel imelisem ja värvilisem.

Kogu vesi, mis ümbritsevad jõed ja järved täidab tuleb maa alt ( või siis õigemini mäe seest ) ja koht kus allikas maapinnale jõuab ongi Blue eye. Ja olgem ausad meenutab tõesti tumesinist silmaiirist. Vett voolab sügavikust kiirusega 18400 liitrit sekundis, sukeldujad on jõudnud 50 meetri sügavusele augu põhja, kuid see ei ole veel põhi ja Blue eye sügavus on endiselt teadmata.

Tagasiteel otsustasime et lähme natuke teist teed pidi, kaardi pealt vaatasime et tee peaks umbes sama pikk olema, aga läheb lihtsalt natuke rohkem sinka vonka :) See oli iseenesest äge valik, sest sõitsime 15km lõiku umbes tunni, aga meid ümbritsevad vaated olid väga kaunid, looklesime oliivipuu salude ja lehmade mägiste karjamaade vahel.