Siin on väga mõnus rattaga sõita, ujuda ja joosta. Ühesõnaga triatloniks treenimiseks super tingimused. Ilusad mäed, mõnus meri, mõni hea tee ja loomulikult soe ning tuulevaikne ilm. Seda kõike saab siin nautida. Kahjuks jäi minu rattasõit siin üsna lühikeseks, kuna purunes kodar. Kes natuke selle alaga kursis, teab et see on tavapärane ja lihtsasti lahendatav probleem. Seda arvasin ka mina, kuid siin alles huvitav osa algab.
Esimene etapp- kodara leidmine lähiregioonist. Püüdsin siis leida mõnda jalgratta kauplust/teenindust. Ca 40 000 elanikuga linnas, kus turiste teist sama palju puudub meie mõistes jalgratta pood/teenindus. Soovitati otsida Korfult, mis paistab meie kodu aknast. See siit ca 10km ja rahuliku ujumisega võimalik päevaga ära käia. Sain tänu internetile sealt ühe rattapoega kontakti ja palusin osad kulleriga minule saata. Kõik sujus.
Teine etapp- kodara teekond Korfult Sarandasse. Tuletan meelde, et see saar paistab meie kodu aknast. Kui päikese paistelise ilmaga kodar mere äärde seisma panna, siis kindlasti näeksin selle sära. Nüüd aga pidi minu kodar hakkama reisima- esmalt Ateenasse, siis Tiranasse ja alles siis Sarandasse- kokku 1500km. Tundub, et efektiivistamine võiks siin üldiselt palju juurde anda.
Kolmas etapp- kohtumine kodaraga. Kuna siinne postiteenus ei ärata just usaldust, siis lasime antud saadetise otse postkontorisse saata. Kui ca nädal möödas, hakkasin muretsema ja postkontori vahet käima. Postkontoris aga tädid, kes ilmselt koolitatud selliselt, et kui keelest aru ei saa, hakka naeratama, noogutama ja paberites tuhlama. See on efektne, kuid mitte väga efektiivne. Pikemalt ei hakka detailidesse laskuma. Ühesõnaga lõpuks oli minu kodar kuskil linnas olemas, kuid kullerfirma polnud mulle helistanud, kuna olin andnud eesti numbri, mitte kohaliku. Lõpuks sain kodara kätte, kuid rõõmuhetk oli üürike.
Neljas etapp- kodara paigaldamine. Kui kodar käes, arvasin, et nüüd on asi lahendatud. Tegelikult on see etapp, mis hetkel alles käib. Sellest võiks ilmselt ka terve raamatu kirjutada, kuid lühidalt olen selle kodara ja rehviga terve Saranda töökojad läbi käinud ja ennast ja oma kodarat töömeestele tutvustanud. Minu kodarat on väänatud ja pigistatud, Temaga on püütud leebemalt ja karmimalt ringi käia, kuid ratta külge pole see seni saanud. Peamine põhjus oskamatud töömehed või tööriistade puudumine. Nüüd on kodar ööseks jäänud ühte teenindusse ja püüan selle siis homme tervena tagasi saada. Äkki on ta juba ka ratta küljes, sest kolm meest jäid sellega igal juhul maadlema.
No comments:
Post a Comment