Päriselu

Täna hommikuste pannkookide kõrvale sattusime Gundoga rääkima teemal, et kuidas inimesed peegeldavad endast läbi sotsiaalvõrgustike vaid positiivset ja nii on inimestel suur stress, et ikka naabrist parem olla.
Jutt algas sellest, et sõime rahus maitsvaid pannkooke, taustaks vahemerevaade ja kaks vaikset ja naerusuist last, mõnus oli olla :) Ja sellest hommikusöögist saaksime jagada imelisi pilte ja lauseid, mis paljud ahhetama paneksid ja heldinult mõtlema, et küll on ikka neil kihvt elu! Muidugi, meie elu ongi väga kihvt, aga päris elus on aeg ajalt ikka veidike midagi muud ka:)
Lihtsalt igast hullust päevast saaksin siiski teha Facebooki paar imelist pilti ja ajada enda tuttavad kadedaks :)

Meie päriselu*

Hommikul ärkab Nora eriti halva tujuga ja on nõus olema ainult minu süles ja seda vaid siis, kui ma püsti seisan ja temaga ringi kõnnin. Muul ajal röögib nagu metsaline. Mitte miski ei aita, mingi hetk ta lihtsalt ise rahuneb ja tegutseb edasi nagu midagi poleks juhtunud. Samal ajal teeb Gundo hommikusööki nuttev Mila kaenlas, sest ka temal on vaja just praegu ema lähedust. Heal juhul oleme saanud riidesse... ja just siis kui saaks hakata ise teed jooma ja hommikusööki nautima, tahab Mila juba uuesti tuttu minna.... Tulen magamistoast tagasi ja panen suhu tüki jahtunud peekonit, kui tuleb Nora ja nõuab sülle. Süles pole ta loomulikult rahul ja vehib käte ja jalgadega nii kaua kui teetass mu taldrikusse ümber läheb. Ajan lapse sülest minema ja hoian end jõuga tagasi, et mitte ta peale karjuda.... Ja just siis kui käib tõsine sõda, ärkab Mila üles, sest ei olnud veel korralikult magama jäänud. Põgenen magamistuppa ja jätan ühe eriti stressis ja ühe röökiva pereliikme jagelema....

Oleme rannas ja ilm on imeline, tahaks minna ujuma ja lihtsalt lamamistoolil lebada. Nora otsustab rippuda Gundo jala küljes ja Mila ei taha kuidagi magama jääda. Samal ajal tunneb Gundo, et hakkab haigeks jääma ja langeb masendusse, sest ratas sai just korda ja nii tahaks trenni teha.... Muidugi on järgmisel päeval Gundo enesetunne juba päris kehv ja vähemalt nädal trennipausi garanteeritud. Samal ajal juhtuvad olema peale kolme vihmast ja tuulist päeva absoluutselt tuulevaiksed ja päikeselised ilmad...

Õhtul viime Nora voodisse ja siis hakkab trall pihta. Mul on kakahäda, ma tahan juua, ma sain haiget, ma...., ma..... jne. Kella kümneks ei ole ta veel uinunud ja meil on juba tema toa vahet käimisest villand, siis aga hakkab alles pull pihta. Nüüd Nora mitte lihtsalt ei hädalda vaikselt, vaid nutab hüsteeriliselt. Jätame lõpuks ta toas tule põlema, ka see ei aita ja Gundo läheb Nora kõrvale magama. Tegelikult see lihtsalt vähendab tema toa vahet kõndimise vaeva, aga magama Nora siiski ei jää. Põhimõtteliselt nutab ta vahelduva eduga terve öö ja hommikuks on selge, et ka tema on haigeks jäänud. Kuna tal on halb olla, siis algab hommik umbes nagu esimeses lõigus kirjeldatu....

Linna minek kulgeb mäest või treppidest alla ja tagasitee on vaevaline üles rassimine. Eriti kui alati on kaasas kaks last, kellest üks või mitu on tagasitee ajaks juba kas väsinud või näljane. Käru  alune on poekotte täis ja kui majani jõuame, siis tuleb seitse korrust treppidest üles vedada nii lapsi kui kogu tavaari. Lift meie majas paraku ei tööta...

No vot, selline tore elu meil siin :D

*Ma loomulikult koondasin siia kokku nüüd kogu hulluse, mis meiega aeg ajalt juhtub. See on väga kontsentreeritud ja üldiselt on positiivseid emotsioone ikka rohkem, kui negatiivseid. Kogu postitust saadab ka huumor, tagantjärele vaadates tunduvad tihti ka väga hullud olukorrad naljakana eksole :) Praeguseks on kogu pere juba terveks ka saanud. Nora jonnihood on tänu siinse eluga kohanemisele jäänud vähemaks ja tundub et ka tema inimeste  ( no ja üldse kõige ) kartus leeveneb. Mila on endiselt väga rahulik ja naerusuine beebi. Rannas saame ikka ujuda ja nautida ka ja linnas käigud on tegelikult tore viis end liigutada :) See lugu võiks lihtsalt inimesi panna suhtuma skepsisega kõikvõimalikesse nn roosa manna lugudesse ja piltidesse. Lõvid ja lambad söövad vaid pildi peal ühel heinamaal koos:)