Hetked

Siin elades kooruvad järjest ja järjest esile asjad, mis meile kerget kummastust tekitavad ja samas leiame ka järjest asju mis meile järjest enam meeldivad. Jagame oma lugejatega ka viimase aja põnevaid seiku.

• Ütlesin just täna Gundole, et mul on hea meel, et ma ei pea siin ise autoga sõitma, sest niipalju kui ma püüan jälgida ei ole ma liiklusreeglitest aru saanud. Gundo muidugi vastas et reegel ongi see et reegleid ei ole ja ainus asi mis on selgunud on see, et peegleid pole vaja, sest loeb vaid see mis toimub sinust ees pool. Kui jõuad esimesena ristmikule, siis on sul eesõigus ( vähemalt tundub nii ) ja üleüldse tundub et iga risti peal vaadatakse jooksvalt et kuidas sõita...
• Liiklusest veel - kiivreid ei kanta, turvavöösid ei kanta ja lastel ei ole autos turvavarustust. Meil oli ka nõuka ajal nii, aga siis oli ju autosid vähem ja kiirused teised. Siin on siiski muus osas tänapäevane kõik.
• Juur- ja puuviljad on imeodavad ja maitsvad. Üleüldse kõik mis kohalik on ka soodne. Ma püüdsin siinsetest poodidest leida kookosõli ja kookospiima, aga selliseid tooteid ei ole terves linnas ja siin ei ole ka eriti palju erinevaid jahusid või õlisid. Toodete valik on igas poes täpselt sama ja samamoodi on ka toidukohtadega. Igal pool on väikeste mugandustega üks ja sama menüü. Me ei kurda, sest äraproovimist ootavaid roogasid on veel palju palju, aga kui hiina toidu isu tuleb, siis seda siit ei saa.
• Oleme õppinud valmistama värskeid mereande, krevetid ja kalmaarid on meie suured lemmikud ja no need on ikka nii hõrgud kui vaid korraks kuuma saavad ja siis otse sööma asume.
• Mere ääres elamise rõõmud panevad ikka endiselt igapäevaselt ahhetama. Vaatan tihti kuidas erinevas valguses meri värvi muudab ja kuidas vahepeal Korfu saar vihmapilvedesse kaob... selle vaate võtaks küll Tartusse kaasa.
• Hambaravi on vähemalt 3-4 korda odavam kui Eestis. Käin siin praegu hambaarsti juures ja millalgi kirjutan sellest ka pikemalt. 
• Vesi on siin vist tasuta, sest pidevalt pestakse kusagil tänavaid või tilgub lihtsalt mõni voolik keset kõnniteed. Miks igal pool vesi niriseb selle jälile pole veel saanud.
• Albaanlased istuvad pool päeva kohvikutes ja vestlevad ühe sõrmkübara suuruse kohvitassi ümber tunde. See on neil väga kihvt komme ja kiiret ei ole ka kellelgi kunagi kuhugi.
• Päeval 14-17 sureb kogu linn välja ja inimesed on kodudes söömas ja väikest uinakut tegemas. Kuna üks meie järeltulijatest peab oma siestat ka samal ajal, siis oleme rütmiga kohanenud.
• Kuked kirevad ööpäevläbi ( miks öeldakse et nad on hommikused äratajad, kui nad kirevad nii öösel, hommiku, kui terve päeva? ). Ja me elame linnas!
• Lambad on igal pool, nii kui linnast välja sõita leidub igal pool rohkelt lambaid ja autoga tuleb nende vahelt lihtsalt vaikselt läbi sõita. Alati on loomade juures ka karjused. Teisi loomi on muidugi ka, kitsi ja lehmi ja eesleid.
• Inimesed tantsivad ringis, nägime näiteks meie kõrvalmajas ühte pulmapidu kus käis hoogne ringis tantsimine otse tänaval. Sellega tegelevad muidugi peamiselt naised, nagu ikka :)
• Postkontoris ei ole sellist asja nagu järjekorra number või üleüldse järjekord. Kes aga uksest sisse tuleb see ka kohe postitöötaja jutule pääseda püüab, vahet ei ole et konkreetse luugi ees püüab juba paar inimest samal ajal löögile pääseda. Nii tegeldaksegi seal kõigega segiläbi ja toimib sama mentaliteet mis liikluses, kes ees see mees. Kuidagi nad oma asjad aga aetud saavad ja sain minagi oma kudumid USA poole teele saadetud.

Sellised mõtted tulid praegu pähe.

mereroheline meri

Mila poseerib tellitud kleidis

Lambad

Albaania lärmakas pulm